Tag Archives: koer

Teie loom sai narkoosi

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Mida peate nüüd ise jälgima

  • HOIDKE LOOM SOOJAS (umbes 24 c`) Pärast narkoosi ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.
  • Pärast narkoosi võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui loom ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 loom 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti, peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.
  • LOOM EI TOHI HAAVA PIDEVALT LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kuid kui loom lakub haava pidevalt, tuleb talle panna krae või kostüüm. Operatsioonipäeval võib haav jätta verise pleki või isegi tilkuda verd. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB HAAV OLEMA KUIV. Karv haava ümber võib olla kollane kui seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.Vajadusel võib haava puhastada keedetud vee,lilla vee  või kummeliteega.
  • Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, tilgub verd, haiseb või näete toorest tailiha meenutavat laiku,  helistage kliinikusse. Kasvajate haavad paranevad halvemini kui tavalised haavad. Kasvaja haavadest tilgub ka verd rohkem ning õmblused on üldjuhul pikad ja pinge all.
  • Kui haaval on niidid, tuleb NIIDID VÕTTA VÄLJA 10-14 PÄEVA PÄRAST. Niitide eemaldamine on tasuline (4,50-6,40)
  • JÄRGMISEL PÄEVAL PÄRAST OPPI  PEAB LOOM OLEMA AKTIIVNE. Kui ta on uimane, loid või magab terve päeva, helistage kliinikusse.
  • Kui loom oksendab või ilastab peale operatsiooni, on see normaalne. Ka inimesed oksendavad peale narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud, ilastavad eriti need kellel on hambaid puhastatud/tõmmatud. Kui loom oksendab ja ilastab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.
  • Kui loom väriseb, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Helistage kliinikusse.
  • Kasside ja koerte normaalne kehatemperatuur on umbes 38,5 C. Kraadida tuleb tavalise inimestele mõeldud kraadiklaasiga kaka-augu kaudu. Kraadiklaas peab väikestel koertel ja kassidel olema umbes 1 cm sügavusel, suurtel koertel 3cm sügavusel.

Palavikuks loetakse temperatuuri üle 39,2 C ja kahtlaselt madal on temperatuur alla 37,5 C.

Ohtlikult madal on temperatuur alla 37 C. Sellisel juhul tuleb looma soendada. Looma alla pange paksem tekk, madrats, mullikile või tõstke loom põrandakütte peale. Kallake kuuma või keevat vett tühja plastmasspudelisse või kuumakotti. Keerake käterätt piisavalt paksult ümber pudeli nii, et pudel oleks kuum kuid mitte kõrvetav (proovige vastu põske). Pudelid pange loomale vastu kõhtu ja selga. Loomale võib teki peale panna. Kraadige looma iga tunni aja tagant, kuni kehatemperatuur on normaalne.

Teie koer on nüüd steriliseeritud

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Miks steriliseerimine oli teie koerale hea?

– Väheneb tõenäosus rinnanäärme kasvajate tekkimiseks

– Mädaemaka tekkimise risk on kõrvaldatud. Need kaks on ühed tavalisemad vana emase koera surma põhjustest.

– 99,99%  ei tule koeral enam jooksuaega (umbes ühel koeral tuhandest võib jooksuaeg ikkagi tulla) – 100% ei tule koeral enam poegi.

Mida peate nüüd ise jälgima

–    HOIDKE KOER SOOJAS (umbes 24 c`) Peale operatsiooni ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Väikese tiiru 10-15min. võib jalutada. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.

–    Peale operatsiooni võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui koer ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 koer 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti. Peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.

–    LOOM EI TOHI HAAVA LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kui aga loom hakkab pidevalt haava lakkuma, tuleb talle panna krae või kostüüm. Haav ei vaja puhastamist ega määrimist. Kõht haava ümber võib olla kollane, sest seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.

–    Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, haiseb, punetab õmblusest ka mitme sentimeetri kauguselt või näete toorest tailiha meenutavat laiku (juhtub haruharva), helistage kliinikusse. HAAVA NIIDID TULEB VÄLJA VÕTTA 10-14 PÄEVA PÄRAST, selleks registreerige aeg kliinikusse. Niitide eemaldamine on tasuline (4,99-6,40)

–    Koer võib joosta, hüpata ja mängida nagu tavaliselt. Te võite teda tõsta ja kõhtu katsuda. Isegi kui üks niit peaks katkema (juhtub haruharva) ei kuku sooled välja, see on müüt. Õmblus on kolme-kordne ja kõik niidid ei saa katkeda. Järgnevatel paaril päeval peale operatsiooni võib koer olla uimasem ja nukram kui tavaliselt. Kui ta väriseb või niutsub, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Siis tulge võtke kliinikust talle valuvaigisteid juurde. Inimeste valuvaigistid on koerale ohtlikud!

–    Kui loom oksendab peale operatsiooni on see normaalne. Ka inimesed oksendavad pärast narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud. Kui loom oksendab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.

–    Haava kohale võib tekkida songa meenutav muna. Muna on haava pikkune, tihke, ei ole kuum ning ei kao peale vajutamisel ära (päris songale peale vajutades läheb see lõpuks tagasi kõhuõõnde). Organism moodustab võõrkeha ehk õmblusniitide ümber kapsli. Muna kaob ära umbes kuu möödudes. Kui muna ei kao tulge näidake arstile.

–    Valuvaigisti(anti kaasa kliinikust) tuleb anda sisse 3 tundi pärast kojujõudmist.Valuvaigistit tuleb anda täpselt nii palju ja nii tihti kui kliinikus öeldi (tavaliselt iga 24 h tagant), mitte mingil juhul rohkem, isegi mitte siis kui koer niutsub. Inimeste valuvaigistid on loomale eluohtlikud.

Teie koer on nüüd kastreeritud

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Miks kastreerimine oli teie koerale hea?

– kaob võimalus munandite kasvajate tekkimiseks.

– väheneb või kaob komme märgistada oma territooriumit

– väheneb või kaob komme hulkuda

– väheneb või kaob komme rünnata teisi isaseid koeri

– 100% ei tule koeral enam poegi

Mida peate nüüd ise jälgima

–    HOIDKE KOER SOOJAS (umbes 24 c`) Peale operatsiooni ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Väikese tiiru 10-15min võib jalutada. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.

–    Peale operatsiooni võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui koer ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 koer 20st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti. Peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.

–    LOOM EI TOHI HAAVA LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kui aga loom hakkab pidevalt haava lakkuma, tuleb talle panna krae või kostüüm. Haav ei vaja puhastamist ega määrimist. Nahk haava ümber võib olla kollane, sest seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.LAKKUMINE SOODUSTAB PAISTETUSE TEKET.

–    Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, haiseb, punetab õmblusest ka mitme sentimeetri kauguselt või näete toorest tailiha meenutavat laiku (juhtub haruharva), helistage kliinikusse. Munandikott võib olla paistes või lilla verevalumi tagajärjel-see on normaalne, aga kui munandikott on sama suur kui enne oppi võib sinna olla jooksnud verd-helistage kliinikusse-selline loom vajab valuvaigisteid ja antibiootikumi nädalaks, sest veri on hea pinnas põletikku tekitavatele bakteritele.

–    Koer võib joosta, hüpata ja mängida nagu tavaliselt. Te võite teda tõsta ja katsuda. Järgneval paaril päeval peale operatsiooni võib koer olla uimasem ja nukram kui tavaliselt. Kui ta väriseb või niutsub, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Siis tulge võtke kliinikust talle valuvaigisteid juurde. Inimeste valuvaigistid on koerale ohtlikud!

–    Kui loom oksendab peale operatsiooni on see normaalne. Ka inimesed oksendavad pärast narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud. Kui loom oksendab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.

–    Haava kohale võib tekkida tihke muna. Muna on haava pikkune, ei ole kuum ning ei kao peale vajutamisel ära (päris songale peale vajutades läheb see lõpuks tagasi kõhuõõnde). Organism moodustab võõrkeha ehk õmblusniitide ümber kapsli. Muna kaob ära umbes kuu möödudes. Kui muna ei kao tulge näidake arstile.

Mida sööta koerale?

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

KOERALE SOBIV KODUNE TOIT

NB! Kodutoit ei ole inimese toidu jäägid, vaid spetsiaalselt koerale valmistatud toit. Jälgida tuleks, et toit ei jääks ühekülgseks. Kasutage erinevaid komponente ja vajadusel vitamiini- ning mineraalainete lisandeid.

➢    Liha, hakkliha, sea/veise süda

Liha peab koera toidus olema vähemalt 10%, seda ei asenda konserv, kondid ega piimatooted.

➢    Kana/kalkuni liha; kõik osad ka maks, süda, pugu nii toorelt kui keedetult. Va. kondid!

➢    Metslooma liha alati keedetult.

➢    Kala; eriti valge lihaga kala: hõbeheik, mintai (eelistada keedetult).

➢    Riis, kaerahelbed, kartul, peet, porgand (ka toorelt).

➢    Hapendatud piimatooted: hapukoor, kodujuust, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt…

➢    Keedumuna 1-2 korda nädalas.

➢    Toiduõli, või, loomarasv; annab parema maitse ja vitamiine.

Närimiseks: sea kõrvad, sea sabad, kuivatatud liha, kops, suured kondid millel liha küljes. Kondid ainult alla 7 aastastele!

Erinevalt inimesest koerad ei vaja nn.värsket (C-vitamiini sisaldavat taimset toitu), sest nende organism sünteesib C-vitamiini ise.

KOERALE EI SOBI !

➢    Rõõsk piim ja koor; võib tekitada allergiat ning iga neljandal-viiendal koeral läheb kõht lahti.

➢    Kondid; ei ole toit, kondipuru on ohtlik ja tekitab kõhukinnisust.

➢    Maks;  väga paljud on allergilised, tekitab tihti kõhulahtisust.

➢    Sink, vorst, pasteet, viinerid jne. Sisaldavad palju säilitus-, värv- ja lõhnaaineid ning soola ja  pipart, mis kurnavad loomade neerusid ja maksa.

➢    Nisujahutooted: makaronid ja sai; tekitavad väga paljudel loomadel allergiat, eriti hakkavad sügelema kõrvad ja nahk.

➢    Grillitud ja suitsutatud tooted: šašlõkk, grillliha, grillkana jne. Sisaldavad ohtralt soola ja maitseaineid ning grillimine ja suitsutamine muudab liha allergeenseks.

➢    Kõik inimeste toidujäägid mis sisaldavad maitseaineid, soola, suhkurt ja pipart(pannkoogid, supid, hakklihakastmed jne.)

➢    Sibul, küüslauk, rosinad ja shokolaad, hallitus (mõnedel andmetel ka kapsas ja kaalikas) on loomadele mürgised!!

➢    Toidupoodide odavad koeratoidud: Darling, Chappi, Rocus, Lemmik jt. Tekitavad rasvumist, naha- ja karvaprobleeme, kõrvapõletikke, aeg-ajalt ägedaid kõhulahtisusi ja oksendamist.

TOIDUALLERGIA/TOIDUSOBIMATUS

Allergia/toidusobimatuse puhul esinevad ja kipuvad korduma üks või mitu järgnevatest hädadest: rasvane, kõõmane, lahtine karv; sügelemine; sügelevad ning seest tulipunased kõrvad; korduvad mädased kõrvapõletikud, eriti kui esinevad ainult ühes kõrvas; silmapõletikud; leemendavad, mädased nahapõletikud ehk „hot-spotid“; kõhulahtisus; kõhukinnisus; oksendamine; korduvad pärakupaunade põletikud.

Kergemast allergiast saab jagu kui jätta menüüst välja kõik eelpool mainitud ebasobiv toit. Raskematel juhtudel tuleb alustada range dieediga. Koduseks allergiku toiduks sobivad näiteks:

a) riis-kana-kodujuust või

b) kartul-hõbeheik

Dieeti tuleb jälgida vähemalt kaks kuud ning selle aja jooksul

ei tohi koer süüa mitte midagi muud!

Täpsemaid allergia-dieedi pidamise juhiseid küsige oma loomaarstilt.

Koerte hambahooldus

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Kaaries ehk hambaauk

•Kaaries on bakterite poolt põhjustatud mädapõletik mille tagajärjel mädaneb luu.
•Umbes nii nagu mädapunn on põletik naha sees on kaaries põletik hamba sees.
•Kui inimestel on kaaries põhiline probleem mis meid vaevab, siis koertel esineb seda ainult ühel koeral kahekümnest.
•Kõige tavalisem on, et see tekib hambas oleva mõra tõttu.
•Põhjus, miks koertel on kaariest nii vähe on nende hammaste kujus.
•Hammastel mis on koonuse kujulised praktiliselt pole vagusid ja lohkusid nagu inimese hammastel. Bakteritel pole kuhugi kinnituda.
•Lisaks on koera sülje pH kõrgem, st. ei ole nii happeline kui meil.
•Seesama sülg neutraliseerib ära bakterite poolt toodetud happed.
•Tervete koerte suust võib leida meie suus auke tekitavaid baktereid streptococcus mutansit ja lactobacilluseid.
•Isegi siis kui neid katse käigus asustada koera hammastele ei õnnestu tavaliselt ikkagi kaariest tekitada.

Parodontiit

•Parodontiit  on  kõige levinum probleem koerte suus.
•Parodontiit on progresseeruv hammast ümbritsevate kudede põletik mille tagajärjel hävib hamba kinnituskude.
•Seda haigust põhjustab hambakatt.
•Esimene märk selle haiguse tekkima hakkamisest on igemepõletik.
•Igemepõletik on ravitav haigus.

Igemepõletiku tunnused

•Igemepõletiku tunnusteks on igemete paistetus, punetus ja tihti ka veritsemine.
•Tavaliselt ei valuta.
•Igemepõletiku vastu aitab kui hambakatt eemaldada või selle hulka vähendada.
•Kõige tõhusam meetod selleks on hammaste harjamine.
•Igapäevane harjamine on piisav, et igemepõletik kaoks.
•Muud ravi igemepõletiku vastu koer ei vaja.

Parodontiit

•Ainult neil loomadel kellel igemepõletik jääb ravimata võib välja kujuneda parodontiit.
•Parodontiit ei ole ravitav.
•Ravi mõte on siis veel ainult aeglustada haiguse levimist.
•Kahjuks on nii, et põletik suus võib põhjustada haigusi kogu organismis, seega on koera üldise tervise huvides, et tema suus poleks põletikke.
•Kahjustuda võivad näiteks süda, neerud või maks.

Parodontiidi tunnused

•Peamine tunnus on paha hais mis tuleb looma suust.
•Tavaliselt on ka palju hambakivi.
•Ige võib olla taandunud ja hambajuured nähtaval.
•Haavandid suus, põskede sisepinnal ja huultel.
•Hambad võivad loksuda või juba puududa.

Hambakatt

•Hambakatt koosneb bakteritest, nende bakterite väljaheidetest, suu limaskesta rakkudest ja sülje osakestest.
•Hambakattu saab kergesti hambaid harjates eemaldada.
•Pärast hambapesu hakkab katt tekkima minutitega.
•Kattu tekitavad bakterid  toituvad süljest, mitte toidujääkidest nagu arvatakse.
•Isegi siis kui toitu üldse suhu ei satu tekib kattu juurde.
•Igemetaskutes elavad bakterid saavad oma toidu hoopis verest või ümbritsevatest kudedest.
•Hambakatu kogunemine võib põhjustada igemepõletiku.
•Sugugi mitte kõik igemepõletikud ei progresseeru parodontiidiks.
•Põletiku muutumine parodontiidiks on suurem kui organismil on stress.Loeb nii vaimne kui ka kehale mõjuv stress, näiteks teised haigused, kehv toit ja pidamistingimused.
•Kindlasti on see haigus seotud geenidega. Mõnel loomal on geneetiline eelsoodumus suurem.

Hambakivi

•Hambakivi on mineraliseerunud ehk kivistunud katt.
•Mineraalid mis katuga liituvad on pärit süljest ja hambavaovedelikust.
•Katu mineraliseerumine kiviks võib toimuda vähem kui 48 tunniga.
•Hambakivi  mis ise on krobeline ja poorne soodustab veelgi hambakatu kogunemist.
•Hambakivi ei pruugi põhjustada igemepõletikku.
•On loomi kellel on kole hambakivi, aga igemed ei ole põletikus.
Isegi siis kui hambakivi juba on põhjustanud
igemepõletiku, piisab lihtsalt kivi eemaldamisest et põletik kaoks ilma
igasuguse ravita. Kui aga igemepõletik on süvenenud juba parodontiidiks ehk
siis põletik on levinud igemetest edasi hamba ja igeme vahele hammast
kinni hoidvatesse kudedesse ei ole haigust enam võimalik
välja ravida. Kivi eemaldamine ja ravimid võivad küll ajaliselt edasi lükata
hammaste  kaotamist, aga ilma jääb parodontiidiga koer oma
hammastest niikuinii.

Hambakivi eemaldamine

•Peene nimega skaleerimine ja poleerimine.
•Kivi eemaldamine ei tee olematuks hammaste vähenenud kinnituvust.
•Hullemal juhul kui kivi on palju on vaja kivi eemaldada ka hambajuurtelt ja igemetaskutest.
•Kivi eemaldamine on ajutine.
•Kui sellele ei järgne igapäevast kodust hambahooldust tekib veelgi rohkem hambakivi, parodontiit süveneb ja hammast ümbritsevad ja toetavad koed vähenevad veelgi.
•Reeglina koguneb kivi tagasi kiiremini väikest kasvu koertel.
•Väikesekasvulistel läheb umbes aasta kui suu on jälle paksult kivi täis, suurekasvulistel umbes 3 aastat.

Hammaste eemaldamine

•Hambaid on mõistlik eemalda siis kui hambakivi on olnud nii hull, et hambad loksuvad, taskud hamba ja igeme vahel on sügavad
•ja ka siis kui loomaomanik ei suuda kodus hambaid harjama hakata.
•Pole hambaid pole hambakatul kohta kuhu koguneda.
•Kaugele arenenud  parodontiidi korral on oht, et hamba väljatõmbamisel tekib uuris ninna või murdub lausa lõualuu.
•Ka hambaaugu korral on mõistlik hammas eemaldada, plommiga auku täita tasub ainult pindmise augu korral.

Hammaste harjamine

•On koeri kellel praktiliselt ei teki hambakattu ja hambakivi tekib ka imevähe.
•Neile piisab kui kord aasta-paari jooksul too imevähene kivi eemaldada.
•Palju rohkem on neid koeri kellel kattu tekib palju.
•Nii nagu inimestelgi on ka koertel hammaste harjamine ainuke võimalus hambakatu ja kivi tekkimise vastu võidelda.
•Harjata tuleks iga päev, minimaalselt piisab 3x nädalas harjamisest.
•Harjamise juures on kõige tähtsam loomaomaniku tahe ja looma valmidus koostööks.
•Enamus loomi harjub ajapikku harjamisega ära.
•Milline hambahari valida?
•See on väga individuaalne.
•Harjadest soovitatakse pehmet või keskmise tugevusega harja. Koertele on disainitud ka mitmeid erilise kujuga harju. Olemas on nii pika varrega kui näpu otsa paigutatavaid harju.
•Mõni loom lepib harjamisega paremini, siis kui keerate tavalise marlisideme ümber näpu või kasutate hoopis krobelist vahvliriidest rätikut.
•Harjamisliigutusetest on kõige tõhusamad ringi kujulised liigutused ja pisikesed edasi-tagasi liigutused. Aga ei ole mingit kindlat reeglit, sobivad igasugused liigutused, peaasi, et iget ei lõhu ja koer harjamisega nõus on.
•Kas kasutada hambapastat?
•Inimeste oma kindlasti mitte.
•Koerte oma ei pea kasutama.
•Pasta mõte on suuresti koera meelitamises.Hea pasteedimaitse on koerale motivatsiooniks  ja suurendab võimalust, et ta  üldse harjamisega nõus on. Lisaks kiirendab see tööd ja jätab suhu põletikuvastaseid aineid.

Toidu mõju

•Toidu tekstuur mõjutab katu ja kivi tekkimist.
•Mida suuremad tükid seda parem.
•Kuivtoit koos harjamisega vähendab tunduvalt katu ja kivi kogunemist.
•Toit mida loom peab närima stimuleerib sülje voolu.
•Sülg sisaldab bakterite vastaseis aineid ja loputab hambad puhtaks.
•Närmine omakorda tugevdab hammaste ümber olevat alveolaarluud ja tugevdab ka sidemeid mis hammast luu küljes hoiavad.
•Koertega tehtud katsed näitavad, et pedigree närimiskontidest oli rohkem kasu kui spetsiaalsest hambakivi vastasest suurte graanulitega kuivtoidust.
jessica.närimiskontidega

Desinfitseerivad ained

•Neid aineid lisatakse hambapastadesse, põletikuvastastesse geelidesse,
•närimistablettidesse, loputusvedelikesse jne.
•Kõige parema effekti annavad kloorheksidiin, eeterlikud õlid, triklosaan ja aminoalkoholid.
•Ükski neist ainetest ei taga veel seda, et igemepõletik ei tekiks.
•Samuti ei aita nad üksinda katu ja kivi vastu vaid ainult täiendavad hammaste hooldust.
•Kõigil neil on ka ebasoovitatavaid kõrvalmõjusid, näiteks võivad tekitada allergiat, põhjustada suu haavandumist.

Antibiootikumid?

•Ei aita katu, kivi ega igemepõletiku vastu.
•Ei ravi üksinda parodontiiti.
•Võib kasutada parodontiidi ravi ühe osana, aga tihti ei ole neil kuigi suurt effekti.
•Antibiootikumid ei jõua bakteriteni, sest puudub verevarustus hamba pinnal.
•Baktereid päriselt hävitada ei õnnestu, nad kasvavad tagasi.
•Antibiootikumidel on ikkagi teisejärguline tähtsus parodontiidi ravis.
•Kasutatakse eelkõige operatsioonide eel ja ajal.
•Raskesti haigetel loomadel, immuunpuudulikel.

Millised mänguasjad valida?

On olemas mänguasju mis on spetsiaalselt disainitud hambaid puhastama.
Kui koer neid niisama ei näri võiks lelu määrida  kokku pasteedi või sulatatud juustuga.
Loomade mänguasjad
•Tennispallid ja lendava taldriku tüüpi mänguasjad on ohtlikud.
•Mänguasja ei tohi visata koerale vastu hambaid, sest nii võib hambasse tekkida mõra või hammas lausa murduda.
•Sama võib juhtuda kõva kondi närimisel.
•Murduvad kõige sagedamini ülalõualuu esimesed hambad.
•Enamasti jäetakse need tähelepanuta.Kui hambaõõs on lahti hakkab hammas valutama.
•Hambavaluga loom ei tee häält vaid kannatab vaikselt.Võib muutuda tigedaks või loobuda mängimast, magada palju. Võib keelduda toitu närimast, eelistab pehmet toitu või neelab toitu alla ilma seda närimata.
•Mängimiseks ei sobi kivid ja mänguasjad mis on kõvemad kui hambad.