Tag Archives: loomaarst

Teie loom sai narkoosi

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Mida peate nüüd ise jälgima

  • HOIDKE LOOM SOOJAS (umbes 24 c`) Pärast narkoosi ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.
  • Pärast narkoosi võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui loom ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 loom 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti, peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.
  • LOOM EI TOHI HAAVA PIDEVALT LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kuid kui loom lakub haava pidevalt, tuleb talle panna krae või kostüüm. Operatsioonipäeval võib haav jätta verise pleki või isegi tilkuda verd. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB HAAV OLEMA KUIV. Karv haava ümber võib olla kollane kui seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.Vajadusel võib haava puhastada keedetud vee,lilla vee  või kummeliteega.
  • Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, tilgub verd, haiseb või näete toorest tailiha meenutavat laiku,  helistage kliinikusse. Kasvajate haavad paranevad halvemini kui tavalised haavad. Kasvaja haavadest tilgub ka verd rohkem ning õmblused on üldjuhul pikad ja pinge all.
  • Kui haaval on niidid, tuleb NIIDID VÕTTA VÄLJA 10-14 PÄEVA PÄRAST. Niitide eemaldamine on tasuline (4,50-6,40)
  • JÄRGMISEL PÄEVAL PÄRAST OPPI  PEAB LOOM OLEMA AKTIIVNE. Kui ta on uimane, loid või magab terve päeva, helistage kliinikusse.
  • Kui loom oksendab või ilastab peale operatsiooni, on see normaalne. Ka inimesed oksendavad peale narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud, ilastavad eriti need kellel on hambaid puhastatud/tõmmatud. Kui loom oksendab ja ilastab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.
  • Kui loom väriseb, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Helistage kliinikusse.
  • Kasside ja koerte normaalne kehatemperatuur on umbes 38,5 C. Kraadida tuleb tavalise inimestele mõeldud kraadiklaasiga kaka-augu kaudu. Kraadiklaas peab väikestel koertel ja kassidel olema umbes 1 cm sügavusel, suurtel koertel 3cm sügavusel.

Palavikuks loetakse temperatuuri üle 39,2 C ja kahtlaselt madal on temperatuur alla 37,5 C.

Ohtlikult madal on temperatuur alla 37 C. Sellisel juhul tuleb looma soendada. Looma alla pange paksem tekk, madrats, mullikile või tõstke loom põrandakütte peale. Kallake kuuma või keevat vett tühja plastmasspudelisse või kuumakotti. Keerake käterätt piisavalt paksult ümber pudeli nii, et pudel oleks kuum kuid mitte kõrvetav (proovige vastu põske). Pudelid pange loomale vastu kõhtu ja selga. Loomale võib teki peale panna. Kraadige looma iga tunni aja tagant, kuni kehatemperatuur on normaalne.

Teie koer on nüüd steriliseeritud

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Miks steriliseerimine oli teie koerale hea?

– Väheneb tõenäosus rinnanäärme kasvajate tekkimiseks

– Mädaemaka tekkimise risk on kõrvaldatud. Need kaks on ühed tavalisemad vana emase koera surma põhjustest.

– 99,99%  ei tule koeral enam jooksuaega (umbes ühel koeral tuhandest võib jooksuaeg ikkagi tulla) – 100% ei tule koeral enam poegi.

Mida peate nüüd ise jälgima

–    HOIDKE KOER SOOJAS (umbes 24 c`) Peale operatsiooni ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Väikese tiiru 10-15min. võib jalutada. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.

–    Peale operatsiooni võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui koer ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 koer 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti. Peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.

–    LOOM EI TOHI HAAVA LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kui aga loom hakkab pidevalt haava lakkuma, tuleb talle panna krae või kostüüm. Haav ei vaja puhastamist ega määrimist. Kõht haava ümber võib olla kollane, sest seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.

–    Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, haiseb, punetab õmblusest ka mitme sentimeetri kauguselt või näete toorest tailiha meenutavat laiku (juhtub haruharva), helistage kliinikusse. HAAVA NIIDID TULEB VÄLJA VÕTTA 10-14 PÄEVA PÄRAST, selleks registreerige aeg kliinikusse. Niitide eemaldamine on tasuline (4,99-6,40)

–    Koer võib joosta, hüpata ja mängida nagu tavaliselt. Te võite teda tõsta ja kõhtu katsuda. Isegi kui üks niit peaks katkema (juhtub haruharva) ei kuku sooled välja, see on müüt. Õmblus on kolme-kordne ja kõik niidid ei saa katkeda. Järgnevatel paaril päeval peale operatsiooni võib koer olla uimasem ja nukram kui tavaliselt. Kui ta väriseb või niutsub, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Siis tulge võtke kliinikust talle valuvaigisteid juurde. Inimeste valuvaigistid on koerale ohtlikud!

–    Kui loom oksendab peale operatsiooni on see normaalne. Ka inimesed oksendavad pärast narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud. Kui loom oksendab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.

–    Haava kohale võib tekkida songa meenutav muna. Muna on haava pikkune, tihke, ei ole kuum ning ei kao peale vajutamisel ära (päris songale peale vajutades läheb see lõpuks tagasi kõhuõõnde). Organism moodustab võõrkeha ehk õmblusniitide ümber kapsli. Muna kaob ära umbes kuu möödudes. Kui muna ei kao tulge näidake arstile.

–    Valuvaigisti(anti kaasa kliinikust) tuleb anda sisse 3 tundi pärast kojujõudmist.Valuvaigistit tuleb anda täpselt nii palju ja nii tihti kui kliinikus öeldi (tavaliselt iga 24 h tagant), mitte mingil juhul rohkem, isegi mitte siis kui koer niutsub. Inimeste valuvaigistid on loomale eluohtlikud.

Teie koer on nüüd kastreeritud

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Miks kastreerimine oli teie koerale hea?

– kaob võimalus munandite kasvajate tekkimiseks.

– väheneb või kaob komme märgistada oma territooriumit

– väheneb või kaob komme hulkuda

– väheneb või kaob komme rünnata teisi isaseid koeri

– 100% ei tule koeral enam poegi

Mida peate nüüd ise jälgima

–    HOIDKE KOER SOOJAS (umbes 24 c`) Peale operatsiooni ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Väikese tiiru 10-15min võib jalutada. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.

–    Peale operatsiooni võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui koer ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 koer 20st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti. Peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.

–    LOOM EI TOHI HAAVA LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kui aga loom hakkab pidevalt haava lakkuma, tuleb talle panna krae või kostüüm. Haav ei vaja puhastamist ega määrimist. Nahk haava ümber võib olla kollane, sest seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.LAKKUMINE SOODUSTAB PAISTETUSE TEKET.

–    Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, haiseb, punetab õmblusest ka mitme sentimeetri kauguselt või näete toorest tailiha meenutavat laiku (juhtub haruharva), helistage kliinikusse. Munandikott võib olla paistes või lilla verevalumi tagajärjel-see on normaalne, aga kui munandikott on sama suur kui enne oppi võib sinna olla jooksnud verd-helistage kliinikusse-selline loom vajab valuvaigisteid ja antibiootikumi nädalaks, sest veri on hea pinnas põletikku tekitavatele bakteritele.

–    Koer võib joosta, hüpata ja mängida nagu tavaliselt. Te võite teda tõsta ja katsuda. Järgneval paaril päeval peale operatsiooni võib koer olla uimasem ja nukram kui tavaliselt. Kui ta väriseb või niutsub, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Siis tulge võtke kliinikust talle valuvaigisteid juurde. Inimeste valuvaigistid on koerale ohtlikud!

–    Kui loom oksendab peale operatsiooni on see normaalne. Ka inimesed oksendavad pärast narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud. Kui loom oksendab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.

–    Haava kohale võib tekkida tihke muna. Muna on haava pikkune, ei ole kuum ning ei kao peale vajutamisel ära (päris songale peale vajutades läheb see lõpuks tagasi kõhuõõnde). Organism moodustab võõrkeha ehk õmblusniitide ümber kapsli. Muna kaob ära umbes kuu möödudes. Kui muna ei kao tulge näidake arstile.

Urineerimishäired

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Igal loomaomanikul on tulnud ette juhuseid, kui loom teeb oma häda kodus mõnda ebasobivasse kohta. Pole vahet kas pissitakse põrandale, voodisse, diivanile või riidekappi, see valmistab omanikule meelehärmi ja lemmik saab riielda. Vanasti oli isegi kombeks loom ninapidi loigu sisse kasta, et ta „saaks aru“ mis pahandust ta on teinud. Mõistagi ei saa loomad sellest aru. Omanikud peaksid hoopis mõtlema, mis võiks olla looma sellise käitumise põhjuseks. Tihtipeale võib olla tegu terviseprobleemiga.

Kõige tavalisem tervislik põhjus miks loom hakkab tuppa pissima on põiepõletik. Põiepõletikuga loomad urineerivad tihti või käivad õues/kastil punnitamas, kuid ei saa pissitud. Sageli on uriinis verd ja loom võib olla ka norus, isutu ning juua palju. Mõned kassid lakuvad oma valutavat põit, kuni kõht on karvutu. Vanematel loomadel võib põletik tekkida iseeneslikult. Nende vastupanuvõime on nõrk ja bakterid hakkavadki põies vohama. Noorematel on sageli põhjuseks ebasobiva toitmise tagajärjel tekkinud põiekristallid. Uriinis tekivad kristallid siis, kui uriini happesus muutub. Uriini normaalne happesus on vahemikus 5-7,5. Happesust mõjutab toit mida loom sööb. Toidupoodides loomadele müüdavad odavamad krõbuskid ja konservid on sageli toodetud vähekvaliteetsetest toorainetest, mis viivadki uriini happesuse paigast ära. Selle tagajärjel moodustuvad kristallid, mis soodustavad põletiku tekkimist. Vahel kogunevad kristallid põiekivideks või -liivaks. Tekkinud kivid ja liiv võivad eriti isastel kassidel kusejuhad sootuks ära ummistada. See on väga tõsine probleem. Kui loom ei saa päev otsa pissitud, tuleb temaga kiiresti kliinikusse minna, sest looma elu võib olla ohus. Ummistuse tunnuseks on ka oksendamine ja/või toidust keeldumine. Põiepõletikku diagnoositakse uriinist. Koeralt võib jalutuskäigul pissiproovi purgiga kinni püüda. Kassidelt proovi saamine on  mõnevõrra keerulisem. Mõned kassid on nõus pissima tühja liivakasti. Teisi kasse tuleb natuke petta ja panna kasti näiteks tükeldatud kilet või spetsiaalseid pärleid mis ei ima uriini. Häda pärast võib proovi võtta isegi põrandale tehtud loigust, tõmmates selle süstlasse. Ja kui proovi tõesti kodus kätte ei saa, saab loomaarst võtta selle kliinikus. Oluline on, et proov ei oleks üle nelja tunni vana. Põiepõletikke ravitakse antibiootikumidega. Uriini happesuse muutmiseks ja kristallide lahustamiseks on spetsiaalsed ravitoidud. Ravidieedil olles ei tohi loom saada tavalist toitu ega maiustusi, kuna see nullib kogu ravitoidu efekti. Kui uriiniproov põletikku ei näita, tuleb hakata kaaluma teiste haiguste võimalikkust.

Noortel suurt tõugu emastel koertel on täheldatud peale steriliseerimist tekkivat kusepidamatust. Nende koerte kusejuha sulgurlihas ei toimi korralikult ja nad pissivad endale alla, näiteks lamades või haukudes. Probleemi on diagnoositud sagedamini bokseritel, dobermannidel, springerspanjelitel, iiri setteritel ja vana-inglise lambakoertel. Enne esimest jooksuaega steriliseeritud koerte puhul on tõenäosus probleemi tekkimiseks väiksem, kui hiljem opereeritutel. Probleem on enamusel koertest siiski ravitav, kas suu kaudu manustatava siirupiga või kirurgiliselt. Kusepidamatus kutsikatel võib olla tingitud põie anatoomilistest iseärasustest. Põis võib olla kõhuõõnes vale asetusega või põiekael olla liiga lühike. Siis tilgub põiest uriini kogu aeg või pissib kutsikas endale magamise ajal alla. Sellised juhtumid on siiski üliharvad. Vanadel loomadel tulevad urineerimishäirete põhjustena kõne alla kasvajad ja kroonilised haigused. Kasvajad võivad tekkida  kusetrakti igas osas ja põhjustada uriinipidamatust või vastupidi -peetust. Neerupuudulikkus, südameprobleemid ja suhkruhaigus panevad looma ohtralt jooma ja pissima ning vahel ei jõua nad siis häda ära kannatada ja pissivadki tuppa. Isastel koertel võib suurnenud eesnääre põhjustada urineerimishäired.

Peale terviseprobleemide võivad tuppa pissimisel olla ka käitumuslikud põhjused. Isastel kassidel tekib vajadus oma territooriumi märgistada seoses suguküpseks saamisega. Isased kassid saavad suguküpseteks keskmiselt 8-9 kuustena. Märgistades keeravad kassid tagumiku uksepiida, seina või mööbli poole, vonksutavad saba ja pritsivad mõned tilgad uriini objekti peale. Jooksuajal võivad ka emased kassid sama moodi käituda aga tõenäolisemalt pissivad emased suuri sorusid pehmetele kangastele. Samas kõik  kassid ei pruugi hakata jooksuajal märgistama. Siiski, see on kassi loomulik käitumine ja loomaga pahandada pole mõtet. Ainuke, mis sellistel puhkudel aitab on kastreerimine või steriliseerimine.Kastreerimine ei soodusta põiepõletike teket,kasside kusemisteed ei muutu varases eas kastreerimisest kitsamaks, see on müüt.Kui kass käib pidevalt kusagil mujal kui oma liivakastis pissil, võivad olla põhjuseks kastiga seonduvad halvad kogemused. Näiteks kassidel kellel on olnud põiepõletik või piss kinni, võib liivakast hakata seonduma haigusest tingitud ebamugavustunde ja valuga. Kass püüab vältida valu ja ei lähegi enam kasti hädale vaid otsib uue koha. Sellisel juhul võib abi olla uuest kastist, mis asetatakse mõnele kohale kuhu kass on hakanud pissil käima. Teised uriinised kohad pestakse puhtaks lõhnatu pesuvahendiga ning mõneks ajaks võiks võimalusel takistada kassi juurdepääsu nendele kohtadele. Hiljem, kui kass käib jälle korralikult liivakastis, võib selle vähehaaval oma vanale kohale tagasi nihutada. Majapidamises kus on mitu kassi võib üks kass teise üle domineerida nii, et allasurutud kass lihtsalt ei julge liivakastis käia. Kassidele meeldib käia ka võimalikult puhtas kastis ning nad otsivad uue pissimiskoha kohe kui liiv ei ole nende meelest piisavalt puhas. Sellepärast olekski soovitav, et liivakaste oleks alati üks rohkem kui on kasse. Koerte puhul on tuppa pissimisel jällegi hoopis teised põhjused. Näiteks kutsikad ei jaksa põit väga kaua kinni hoida. Kui te olete kaheksa tundi päevas tööl, võite olla üpris kindlad, et teie kutsikas on selle aja jooksul põrandale loigu teinud. Noortel koertel ja kutsikatel võib tulla ka nn. „rõõmupiss“ kui nad teid üle tüki aja näevad. Selline käitumine kaob vanemas eas ära. Käitumisprobleemidega koerad võivad tuppa urineerida tähelepanu saamiseks. Sellisel puhul tuleb pöörduda hoopis koerte koolitaja poole. Vanad koerad võivad tuppa pissida seniilsusest. Suurt tõugu koertel, kellel on olnud probleeme liigestega  ja tagumised jalad ei kanna, võivad ühtlasi ka põie lihased ja närvid lakata toimimast.

Seega, loomad ei pissi tuppa mitte kiusu pärast vaid näitavad sellega välja, et neil on probleem. Haiguse diagnoosimine ei pruugi alati lihtne olla. Alustatakse kõige tõenäolisematest põhjustest ja välistatakse need ükshaaval ning see võib aega ja vaeva nõuda. Siiski enamus probleemidest on lahendatavad.

Mida sööta koerale?

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

KOERALE SOBIV KODUNE TOIT

NB! Kodutoit ei ole inimese toidu jäägid, vaid spetsiaalselt koerale valmistatud toit. Jälgida tuleks, et toit ei jääks ühekülgseks. Kasutage erinevaid komponente ja vajadusel vitamiini- ning mineraalainete lisandeid.

➢    Liha, hakkliha, sea/veise süda

Liha peab koera toidus olema vähemalt 10%, seda ei asenda konserv, kondid ega piimatooted.

➢    Kana/kalkuni liha; kõik osad ka maks, süda, pugu nii toorelt kui keedetult. Va. kondid!

➢    Metslooma liha alati keedetult.

➢    Kala; eriti valge lihaga kala: hõbeheik, mintai (eelistada keedetult).

➢    Riis, kaerahelbed, kartul, peet, porgand (ka toorelt).

➢    Hapendatud piimatooted: hapukoor, kodujuust, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt…

➢    Keedumuna 1-2 korda nädalas.

➢    Toiduõli, või, loomarasv; annab parema maitse ja vitamiine.

Närimiseks: sea kõrvad, sea sabad, kuivatatud liha, kops, suured kondid millel liha küljes. Kondid ainult alla 7 aastastele!

Erinevalt inimesest koerad ei vaja nn.värsket (C-vitamiini sisaldavat taimset toitu), sest nende organism sünteesib C-vitamiini ise.

KOERALE EI SOBI !

➢    Rõõsk piim ja koor; võib tekitada allergiat ning iga neljandal-viiendal koeral läheb kõht lahti.

➢    Kondid; ei ole toit, kondipuru on ohtlik ja tekitab kõhukinnisust.

➢    Maks;  väga paljud on allergilised, tekitab tihti kõhulahtisust.

➢    Sink, vorst, pasteet, viinerid jne. Sisaldavad palju säilitus-, värv- ja lõhnaaineid ning soola ja  pipart, mis kurnavad loomade neerusid ja maksa.

➢    Nisujahutooted: makaronid ja sai; tekitavad väga paljudel loomadel allergiat, eriti hakkavad sügelema kõrvad ja nahk.

➢    Grillitud ja suitsutatud tooted: šašlõkk, grillliha, grillkana jne. Sisaldavad ohtralt soola ja maitseaineid ning grillimine ja suitsutamine muudab liha allergeenseks.

➢    Kõik inimeste toidujäägid mis sisaldavad maitseaineid, soola, suhkurt ja pipart(pannkoogid, supid, hakklihakastmed jne.)

➢    Sibul, küüslauk, rosinad ja shokolaad, hallitus (mõnedel andmetel ka kapsas ja kaalikas) on loomadele mürgised!!

➢    Toidupoodide odavad koeratoidud: Darling, Chappi, Rocus, Lemmik jt. Tekitavad rasvumist, naha- ja karvaprobleeme, kõrvapõletikke, aeg-ajalt ägedaid kõhulahtisusi ja oksendamist.

TOIDUALLERGIA/TOIDUSOBIMATUS

Allergia/toidusobimatuse puhul esinevad ja kipuvad korduma üks või mitu järgnevatest hädadest: rasvane, kõõmane, lahtine karv; sügelemine; sügelevad ning seest tulipunased kõrvad; korduvad mädased kõrvapõletikud, eriti kui esinevad ainult ühes kõrvas; silmapõletikud; leemendavad, mädased nahapõletikud ehk „hot-spotid“; kõhulahtisus; kõhukinnisus; oksendamine; korduvad pärakupaunade põletikud.

Kergemast allergiast saab jagu kui jätta menüüst välja kõik eelpool mainitud ebasobiv toit. Raskematel juhtudel tuleb alustada range dieediga. Koduseks allergiku toiduks sobivad näiteks:

a) riis-kana-kodujuust või

b) kartul-hõbeheik

Dieeti tuleb jälgida vähemalt kaks kuud ning selle aja jooksul

ei tohi koer süüa mitte midagi muud!

Täpsemaid allergia-dieedi pidamise juhiseid küsige oma loomaarstilt.

Vastsündinud kassipoja hooldamine

Posted on by

 Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

  • Kassipojale/poegadele tuleb sisse seada pesakast, kust nad ei saaks välja roomata. Kast pange sooja rahulikku kohta. Kasti sisse tuleks panna soojenduskott. Valage näiteks kuuma vett limonaadipudelisse ja mässige käterätik ümber ning proovige paar minutit oma põse vastas hoides, et pudel ei kõrveta. Poegadel peab olema võimalus ronida soojakoti peale ja ka sellest eemale kui neil palav hakkab.
  • Õige toit vastsündinule on kassi piimaasendaja. Seda saab loomakliinikutest. Piimaasendajat tuleb lahjendada täpselt nii nagu pakendil kirjas. Lahjem segu ei toida ja paksem ei anna piisavalt vedelikku ning tekib vedelikupuudus. Piimaasendajat ei tohi segada tulise veega, sest see hävitab vitamiinid. Söök peab olema soe, umbes 37-38C. Korraga ärge segage valmis rohkem toitu kui 24 tunni  jooksul ära kulub.Juba söötmise ajal jahtub piim pudelis, soendage kuumaveetassis.
  • Lutipudel ja lutt tuleb enne ning pärast igat söögikorda hoolikalt pesta ja keeva veega üle valada. Alkoholilahustega (nt. Cutasept) desinfitseerida ei tohi.
  • Kassipoegi tuleb sööta vähemalt 8-12 korda ööpäevas, ühtlaste vahedega. Kuuest korrast ei piisa ellujäämiseks ja kui paus kahe söögikorra vahel on üle 5 tunni, siis kipuvad kassipojad õgima korraga liiga palju ning ei suuda nii suurt kogust ära seedida. Kui kassipoeg ei ole nõus lutti imema, võib olla probleem luti suuruses või kujus.
  • 24-48 tunni vanused kassipojad söövad korraga u.2-3ml. Poegi tuleb sööta aeglaselt vöi lasta neil imeda ise, sest vägisi söötes vöib toit hingetorru ja kopsu minna. Kassipoeg kellel on isu täis keerab oma pea ära ning ta kõht on ribide tagant ümar. Pärast iga söögikorda tuleb nägu ja suu puhastada sooja vee ja paberiga ning kõhtu õrnalt masseerida.Kassipoeg tahab süües olla kõhuli.
  • Toidu annused ml/100g kehakaalu kohta/ööpäevas:

1-nädalased  13ml

2-nädalased  17ml

3-nädalased  20ml + võib hakata juba pakkuma ka veega segatud kassipoja konservi või krõbinaid

4-nädalased  22ml + kassipoja konserv ja krõbinad

  • Uimasele või alajahtunud kassipojale ei tohi süüa anda! Kui sooltes ei ole piisavalt kõrge temperatuur läheb toit käärima. Normaalne kehatemperatuur vastsündinul on 35,5C. Teisel ja kolmandal elunädalal 36-38C. Alajahtunud kassipoega tuleb hoida pea veidi allapoole, masseerida tugevalt ja soendada kuumakotiga mis ei kõrveta naha vastus. Esmaabiks on 5% glükoos naha alla süstituna või suhu tilgutatuna. Kõht ei tohi ka pidevalt punnis olla. Siis on kassipojal gaasid ja need võivad ära tappa. Sellel puhul tuleb toidule lisada söetabletti või apteegist saadavaid inimeste kõhugaaside leevendajaid (Cuplaton tilkadena, Espumisan).
  • Kassipoegi tuleb iga päev kaaluda. Vastsündinu kaalub u. 90-110g. Esimese elunädala jooksul kaal kahekordistub ja peale seda nad kasvavad u. 50-100g nädalas. Kui kassipoeg iga päev kaalus juurde ei võta või kaal alaneb, on mingi probleem.
  • Enne söötmist tuleb kassipoegi pissitada ja kakatada. Selle jaoks võib teha WC-paberi või kareda käterätiku nurga niiskeks ja hõõruda kassipoja kõhu alumist osa ning sabaalust, imiteerides kassiema lakkumist. Selle tegevuse peale pojad pissivad peaaegu iga kord. Kaka tuleb 1-3 päeva tagant. Kaka peab olema ilusate junnidena. Lehmakook või sellest vedelam soole sisu vajab ravi.
  • Terve kassipoeg magab enamuse söötmiste vahelistest aegadest. Üleliigset katsumist ja tõstmist tuleks vältida. Pesa ja kassipojad tuleb hoida puhaste ja kuivadena.
  • Kui kassipoeg nutab pidevalt ja on rahutu, siis tal on külm või nälg või gaasid.  Kui kassipoeg on pidevalt kägardunud ühte asendisse ei liigu ega reageeri üldse; ei söö; ei pissi või kaka; silmadest, ninast või suust valgub eritist või poeg ei võta kaalus juurde, siis on tal mõni tõsisem probleem ja tuleb pöörduda kiiresti arsti poole.

Kassi toitmine

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Siiani on laialt levinud arusaam, et kassi toiduks peavad olema kala ja piim. Kuid tervislikul kassi toitmisel tuleks hoopis lähtuda sellest, mida kassid nö. „looduses“  sööksid. Kõige looduslikum kassitoit on seega linnukesed ja närilised, ning kala ja piima söömine on pigem inimeste poolt külge poogitud komme. Kuid kuna tõenäoliselt ka kõige pühendunumad kassiomanikud oma kassile hiiri siiski püüdma ei hakka, võib piirduda linnulihaga. Kass on lihatoiduline loom ja ainuke taimne materjal mida ta looduses kätte saaks on saakloomade maosisu, seetõttu ka pudru ei ole kassile sobiv toit. Kass, kellel selleks võimalus on, püüab ja sööb ööpäevas keskmiselt 9 hiirt või lindu. Seega on ka tubastel kassidel kombeks üheksa korda päevas söömas käia ja toit peaks kassile pidevalt kättesaadav olema.Erandiks on ülekaalulised ja pissimisprobleemidega kassid keda tuleb enamasti sööta 2-3 korda ööpäevas. Joogiks on kassile värske vesi. Mõned kassid eelistavad juua mujalt kui oma joogikausist või lepivad ainult jooksva veega, ning siis peaks omanik jälgima, et kass iga päev piisavas koguses vett kätte saab. Keskmist kasvu kass vajab ööpäevas u. 2dl (klaasitäis) vett.

KASSILE  SOBIVAD:

–       Kanaliha ja kõik kana osad, kops, maks, süda, nii toorelt kui keedetult.

–       Ka kalkuni- ja muude lindude liha

–       Hakkliha, metslooma liha, lamba liha, ja ka loomade süda

–       Valge kalaliha; hõbeheik, mintai kindlasti kuumutatult, 1-2 x nädalas

–       Hapendatud piimatooted; hapukoor, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt, kodujuust

–       Vahel harva keedumuna.

KODUS TEHTUD TOIT 4,5 kilosele kassile peaks olema järgmise koostisega:

  • keedetud kanamaks 21g, keedetud valge riis 98g, keedetud kanaliha 21g, 7g toiduõli,soola0,5g, jodeeritud soola 0,5g,kaltsium karbonaati 0,7g
  • veiseliha keedetud 67g, riis 67g, kaltsium karbonaat 0,7, jodeeritud sool 0,1, sool 0,1
  • 60g keedetud riisi,kartulit või makarone,40g liha(erinevad lihad,+kala+linnud+maks),10g rasva(kana või looma rasv ,toiduõli, kalaõli),1g soola, lisaks vitamiinipastat milles on vajalik tauriin

grammidest tuleb täpselt kinni pidada, segu peenestada ja veega segada. Grammid on antud juba keedetud toidu kohta.Liha tähendab tõesti liha seda ei saa asendada konservi või siseorganitega. ja ikkagi ei pruugi selline toit koostiselt teie kassile sobida.

KASSILE EI SOBI:

– Pudrud, leib, sai, makaronid

– Inimeste toit; sink, pasteet, vorst, hakklihakaste (sisaldavad alati säilitus-, värv- ja maitseaineid ja soola, mis kassi seedimisele ei sobi)

– Maiustused, küpsised ja shokolaad; sisaldavad suhkrut, mis kassile ei sobi ja shokolaad on loomadele suisa mürgine

– Toores piim; põhjustab enamusel loomadest kõhulahtisust, gaase või kõhukinnisust, kuna täiskasvanud loomad reeglina ei suuda seedida piimasuhkrut.

Karv võib olla pidevalt lahti.

– Toores kala, räim; toorest kalast võib saada usse ning pidev rasvase kala söömine põhjustab tervisehäireid.1 pisike kilu 1x nädalas on lubatud.

– Maks; põhjustab tihti kõhulahtisust, pidevalt söötes ka raskeid tervisehäireid

– Toores muna või muna söötmine liiga tihti.

– Koeratoit on kassile absoluutselt sobimatu, sest ei sisalda piisavalt liha.

Kass võib toituda ka ainult kommertslikust kassitoidust ehk krõbinatest ja konservidest, kuid need peavad olema kvaliteetsed. Kõige otsesemalt näitab kvaliteeti hind. Tavalised toidupoodides ja teleris reklaamitavad kassitoidud (Kitekat, Darling, Lemmik, jne) on toodetud võimalikult odavatest toorainetest ning nad ei ole vitamiinide ja mineraalide osas kuigi tasakaalustatud. Tooraineks on põhiliselt lihakombinaatide ülejäägid (sabad, sarved, sõrad, hammastega lõualuud,karvadega nahk jne) mida inimeste vorsti sisse enam panna ei kõlba. Jahvatatud lihamassile lisatakse hõrgutavad maitse- ja lõhnaained juurde, pakendile pannakse värviline pilt peale ning kassiomanikud ostavad hea meelega. Kuid selline toit toob varem või hiljem kaasa mitmeid terviseprobleeme. Sagedasti esineb kassidel äkilisi seedeprobleeme (oksendamist, kõhulahtisust), karv on kõõmane ja lahti ning eriti isastel kassidel hakkab kusepõide moodustuma põieliiv või -kivid, tekivad pissimisprobleemid.Ainuke talutava kvaliteediga toidupoes müüdav toit on whiskas.

Loomapoodides ning -kliinikutes müüdavad toidud (Royal canin, Hills, Specific, Virbac, Pro-plan, Eucanuba) on tunduvalt kallimad, kuid nad on täiesti oma hinda väärt. Nende toitude toorainena on kasutatud kvaliteetsemat liha ning erinevate toorainete kogused on erinevates partiides samad, mitte ei vaheldu vastavalt sellele millist toorainet parasjagu odavamalt saab. Selline toit on ka paremini seeduv, ehk siis kass saab samast kogusest toidust rohkem toitaineid kätte kui odavatest toitudest. Kassid hakkavad pikapeale sööma vähem,  väljaheidete hulk väheneb, ning seega toakassidel kulub ka kassiliiva vähem. Saadaval on toidud kassidele erinevas vanuses ja erineva aktiivsusega, mis on tasakaalustatud toitainete, energia ja vitamiinide sisalduse poolest täpselt vastavalt kassi vajadustele.Ühe kassi toidule kulub umbes 10-13 euri/kuus. Lõigatud kassid vajavad sööki umbes 25% vähem kui samas kaalus lõikamata kassid.

Kokkuvõttes, teie kass on see mida ta sööb!

Teie kass on nüüd steriliseeritud

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Miks steriliseerimine oli teie kassile hea?

– Väheneb tõenäosus rinnanäärme kasvajate tekkimiseks.

– Mädaemaka tekkimise risk on kõrvaldatud. Need kaks on ühed tavalisemad vana emase kassi surma põhjustest.

– 99,99%  ei tule kassil enam jooksuaega (umbes ühel kassil tuhandest võib jooksuaeg ikkagi tulla).

– 100% ei tule kassil enam poegi.

– Steriliseeritud emased kassid käivad korralikumalt liivakastis. Samas kui steriliseerimata emased pissivad sageli soovimatutesse kohtadesse.

Mida peate nüüd ise jälgima

  • KAASA ANTUD VALUVAIGISTEID TULEB KINDLASTI ANDA!!
  • HOIDKE KASS SOOJAS (umbes 24 c`) Peale operatsiooni ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.
  • Peale operatsiooni võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui kass ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 kass 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti. Peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.
  • LOOM EI TOHI HAAVA LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, aga kui loom hakkab pidevalt haava lakkuma, tuleb talle panna krae või kostüüm. Haav ei vaja puhastamist ega määrimist. Kõht haava ümber võib olla kollane, sest seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.
  • Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, haiseb või näete toorest tailiha meenutavat laiku (juhtub haruharva), helistage kliinikusse. Haava ühes servas võib paista tamiili meenutav niidi ots, see kukub ise ära mõne nädala möödudes.
  • Kass võib ronida, hüpata ja mängida nagu tavaliselt. Te võite teda tõsta ja kõhtu katsuda. Isegi kui üks niit peaks katkema (juhtub haruharva) ei kuku sooled välja, see on müüt. Õmblus on kolme-kordne ja kõik niidid ei saa katkeda.  JÄRGMISEL PÄEVAL PÄRAST OPPI PEAB KASS OLEMA AKTIIVNE. Kui ta on uimane, loid või magab terve päeva, helistage kliinikusse.
  • Kui loom oksendab peale operatsiooni on see normaalne. Ka inimesed oksendavad pärast narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud. Kui loom oksendab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.
  • Kui loom väriseb, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Helistage kliinikusse.
  • Haava kohale võib tekkida songa meenutav muna. Muna on näpuotsa suurune, tihke, ei ole kuum ning ei kao peale vajutamisel ära (päris songale peale vajutades läheb see lõpuks tagasi kõhuõõnde). Organism moodustab võõrkeha ehk õmblusniitide ümber kapsli. Muna kaob ära umbes kuu möödudes. Kui muna ei kao tulge näidake arstile.

Teie kass on nüüd kastreeritud

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Miks kastreerimine oli teie kassile hea?

– Väheneb tõenäosus, et ta hulguks, jääks auto alla või saaks koerte poolt maha murtud.

– Kastreeritud isased tavaliselt ei kakle. Neil esineb harva suuri kaklushaavu.

– 99,9% isastest  ei sirtsuta enam tuppa.

– 100% ei tule kassil enam poegi.

– Kastreeritud kassid käivad korralikumalt liivakastis. Samas kui, kastreerimata isased pissivad sageli soovimatutesse kohtadesse.

– Kastreeritud kassi uriin lõhnab vähem kui kasteerimata kassi uriin.

Mida peate nüüd ise jälgima

  • KAASA ANTUD VALUVAIGISTEID TULEB KINDLASTI ANDA!!!!
  • HOIDKE KASS SOOJAS (umbes 24 c`) Peale operatsiooni ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.
  • Peale operatsiooni võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui kass ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 kass 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti, peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.
  • LOOM EI TOHI HAAVA PIDEVALT LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kuid kui loom lakub haava pidevalt, tuleb talle panna krae või kostüüm. Operatsioonipäeval, kui kass toetab tagumikku millegi vastu, võib haavast jääda verine plekk või isegi tilkuda verd. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB HAAV OLEMA KUIV. Haav ei vaja puhastamist ega määrimist. Karv haava ümber võib olla kollane, sest seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.
  •  Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, tilgub verd (nii väiksest haavast verest tühjaks ei jookse) haiseb või näete toorest tailiha meenutavat laiku, (juhtub haruharva) helistage kliinikusse.
  •  Kass võib ronida, hüpata ja mängida nagu tavaliselt. Te võite teda tõsta ja peput katsuda. JÄRGMISEL PÄEVAL PÄRAST OPPI  PEAB KASS OLEMA AKTIIVNE. Kui ta on uimane, loid või magab terve päeva, helistage kliinikusse.
  • Kui loom oksendab või ilastab peale operatsiooni, on see normaalne. Ka inimesed oksendavad peale narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud. Kui loom oksendab ja ilastab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.
  • Kui loom väriseb, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Helistage kliinikusse.

Koerte hambahooldus

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Kaaries ehk hambaauk

•Kaaries on bakterite poolt põhjustatud mädapõletik mille tagajärjel mädaneb luu.
•Umbes nii nagu mädapunn on põletik naha sees on kaaries põletik hamba sees.
•Kui inimestel on kaaries põhiline probleem mis meid vaevab, siis koertel esineb seda ainult ühel koeral kahekümnest.
•Kõige tavalisem on, et see tekib hambas oleva mõra tõttu.
•Põhjus, miks koertel on kaariest nii vähe on nende hammaste kujus.
•Hammastel mis on koonuse kujulised praktiliselt pole vagusid ja lohkusid nagu inimese hammastel. Bakteritel pole kuhugi kinnituda.
•Lisaks on koera sülje pH kõrgem, st. ei ole nii happeline kui meil.
•Seesama sülg neutraliseerib ära bakterite poolt toodetud happed.
•Tervete koerte suust võib leida meie suus auke tekitavaid baktereid streptococcus mutansit ja lactobacilluseid.
•Isegi siis kui neid katse käigus asustada koera hammastele ei õnnestu tavaliselt ikkagi kaariest tekitada.

Parodontiit

•Parodontiit  on  kõige levinum probleem koerte suus.
•Parodontiit on progresseeruv hammast ümbritsevate kudede põletik mille tagajärjel hävib hamba kinnituskude.
•Seda haigust põhjustab hambakatt.
•Esimene märk selle haiguse tekkima hakkamisest on igemepõletik.
•Igemepõletik on ravitav haigus.

Igemepõletiku tunnused

•Igemepõletiku tunnusteks on igemete paistetus, punetus ja tihti ka veritsemine.
•Tavaliselt ei valuta.
•Igemepõletiku vastu aitab kui hambakatt eemaldada või selle hulka vähendada.
•Kõige tõhusam meetod selleks on hammaste harjamine.
•Igapäevane harjamine on piisav, et igemepõletik kaoks.
•Muud ravi igemepõletiku vastu koer ei vaja.

Parodontiit

•Ainult neil loomadel kellel igemepõletik jääb ravimata võib välja kujuneda parodontiit.
•Parodontiit ei ole ravitav.
•Ravi mõte on siis veel ainult aeglustada haiguse levimist.
•Kahjuks on nii, et põletik suus võib põhjustada haigusi kogu organismis, seega on koera üldise tervise huvides, et tema suus poleks põletikke.
•Kahjustuda võivad näiteks süda, neerud või maks.

Parodontiidi tunnused

•Peamine tunnus on paha hais mis tuleb looma suust.
•Tavaliselt on ka palju hambakivi.
•Ige võib olla taandunud ja hambajuured nähtaval.
•Haavandid suus, põskede sisepinnal ja huultel.
•Hambad võivad loksuda või juba puududa.

Hambakatt

•Hambakatt koosneb bakteritest, nende bakterite väljaheidetest, suu limaskesta rakkudest ja sülje osakestest.
•Hambakattu saab kergesti hambaid harjates eemaldada.
•Pärast hambapesu hakkab katt tekkima minutitega.
•Kattu tekitavad bakterid  toituvad süljest, mitte toidujääkidest nagu arvatakse.
•Isegi siis kui toitu üldse suhu ei satu tekib kattu juurde.
•Igemetaskutes elavad bakterid saavad oma toidu hoopis verest või ümbritsevatest kudedest.
•Hambakatu kogunemine võib põhjustada igemepõletiku.
•Sugugi mitte kõik igemepõletikud ei progresseeru parodontiidiks.
•Põletiku muutumine parodontiidiks on suurem kui organismil on stress.Loeb nii vaimne kui ka kehale mõjuv stress, näiteks teised haigused, kehv toit ja pidamistingimused.
•Kindlasti on see haigus seotud geenidega. Mõnel loomal on geneetiline eelsoodumus suurem.

Hambakivi

•Hambakivi on mineraliseerunud ehk kivistunud katt.
•Mineraalid mis katuga liituvad on pärit süljest ja hambavaovedelikust.
•Katu mineraliseerumine kiviks võib toimuda vähem kui 48 tunniga.
•Hambakivi  mis ise on krobeline ja poorne soodustab veelgi hambakatu kogunemist.
•Hambakivi ei pruugi põhjustada igemepõletikku.
•On loomi kellel on kole hambakivi, aga igemed ei ole põletikus.
Isegi siis kui hambakivi juba on põhjustanud
igemepõletiku, piisab lihtsalt kivi eemaldamisest et põletik kaoks ilma
igasuguse ravita. Kui aga igemepõletik on süvenenud juba parodontiidiks ehk
siis põletik on levinud igemetest edasi hamba ja igeme vahele hammast
kinni hoidvatesse kudedesse ei ole haigust enam võimalik
välja ravida. Kivi eemaldamine ja ravimid võivad küll ajaliselt edasi lükata
hammaste  kaotamist, aga ilma jääb parodontiidiga koer oma
hammastest niikuinii.

Hambakivi eemaldamine

•Peene nimega skaleerimine ja poleerimine.
•Kivi eemaldamine ei tee olematuks hammaste vähenenud kinnituvust.
•Hullemal juhul kui kivi on palju on vaja kivi eemaldada ka hambajuurtelt ja igemetaskutest.
•Kivi eemaldamine on ajutine.
•Kui sellele ei järgne igapäevast kodust hambahooldust tekib veelgi rohkem hambakivi, parodontiit süveneb ja hammast ümbritsevad ja toetavad koed vähenevad veelgi.
•Reeglina koguneb kivi tagasi kiiremini väikest kasvu koertel.
•Väikesekasvulistel läheb umbes aasta kui suu on jälle paksult kivi täis, suurekasvulistel umbes 3 aastat.

Hammaste eemaldamine

•Hambaid on mõistlik eemalda siis kui hambakivi on olnud nii hull, et hambad loksuvad, taskud hamba ja igeme vahel on sügavad
•ja ka siis kui loomaomanik ei suuda kodus hambaid harjama hakata.
•Pole hambaid pole hambakatul kohta kuhu koguneda.
•Kaugele arenenud  parodontiidi korral on oht, et hamba väljatõmbamisel tekib uuris ninna või murdub lausa lõualuu.
•Ka hambaaugu korral on mõistlik hammas eemaldada, plommiga auku täita tasub ainult pindmise augu korral.

Hammaste harjamine

•On koeri kellel praktiliselt ei teki hambakattu ja hambakivi tekib ka imevähe.
•Neile piisab kui kord aasta-paari jooksul too imevähene kivi eemaldada.
•Palju rohkem on neid koeri kellel kattu tekib palju.
•Nii nagu inimestelgi on ka koertel hammaste harjamine ainuke võimalus hambakatu ja kivi tekkimise vastu võidelda.
•Harjata tuleks iga päev, minimaalselt piisab 3x nädalas harjamisest.
•Harjamise juures on kõige tähtsam loomaomaniku tahe ja looma valmidus koostööks.
•Enamus loomi harjub ajapikku harjamisega ära.
•Milline hambahari valida?
•See on väga individuaalne.
•Harjadest soovitatakse pehmet või keskmise tugevusega harja. Koertele on disainitud ka mitmeid erilise kujuga harju. Olemas on nii pika varrega kui näpu otsa paigutatavaid harju.
•Mõni loom lepib harjamisega paremini, siis kui keerate tavalise marlisideme ümber näpu või kasutate hoopis krobelist vahvliriidest rätikut.
•Harjamisliigutusetest on kõige tõhusamad ringi kujulised liigutused ja pisikesed edasi-tagasi liigutused. Aga ei ole mingit kindlat reeglit, sobivad igasugused liigutused, peaasi, et iget ei lõhu ja koer harjamisega nõus on.
•Kas kasutada hambapastat?
•Inimeste oma kindlasti mitte.
•Koerte oma ei pea kasutama.
•Pasta mõte on suuresti koera meelitamises.Hea pasteedimaitse on koerale motivatsiooniks  ja suurendab võimalust, et ta  üldse harjamisega nõus on. Lisaks kiirendab see tööd ja jätab suhu põletikuvastaseid aineid.

Toidu mõju

•Toidu tekstuur mõjutab katu ja kivi tekkimist.
•Mida suuremad tükid seda parem.
•Kuivtoit koos harjamisega vähendab tunduvalt katu ja kivi kogunemist.
•Toit mida loom peab närima stimuleerib sülje voolu.
•Sülg sisaldab bakterite vastaseis aineid ja loputab hambad puhtaks.
•Närmine omakorda tugevdab hammaste ümber olevat alveolaarluud ja tugevdab ka sidemeid mis hammast luu küljes hoiavad.
•Koertega tehtud katsed näitavad, et pedigree närimiskontidest oli rohkem kasu kui spetsiaalsest hambakivi vastasest suurte graanulitega kuivtoidust.
jessica.närimiskontidega

Desinfitseerivad ained

•Neid aineid lisatakse hambapastadesse, põletikuvastastesse geelidesse,
•närimistablettidesse, loputusvedelikesse jne.
•Kõige parema effekti annavad kloorheksidiin, eeterlikud õlid, triklosaan ja aminoalkoholid.
•Ükski neist ainetest ei taga veel seda, et igemepõletik ei tekiks.
•Samuti ei aita nad üksinda katu ja kivi vastu vaid ainult täiendavad hammaste hooldust.
•Kõigil neil on ka ebasoovitatavaid kõrvalmõjusid, näiteks võivad tekitada allergiat, põhjustada suu haavandumist.

Antibiootikumid?

•Ei aita katu, kivi ega igemepõletiku vastu.
•Ei ravi üksinda parodontiiti.
•Võib kasutada parodontiidi ravi ühe osana, aga tihti ei ole neil kuigi suurt effekti.
•Antibiootikumid ei jõua bakteriteni, sest puudub verevarustus hamba pinnal.
•Baktereid päriselt hävitada ei õnnestu, nad kasvavad tagasi.
•Antibiootikumidel on ikkagi teisejärguline tähtsus parodontiidi ravis.
•Kasutatakse eelkõige operatsioonide eel ja ajal.
•Raskesti haigetel loomadel, immuunpuudulikel.

Millised mänguasjad valida?

On olemas mänguasju mis on spetsiaalselt disainitud hambaid puhastama.
Kui koer neid niisama ei näri võiks lelu määrida  kokku pasteedi või sulatatud juustuga.
Loomade mänguasjad
•Tennispallid ja lendava taldriku tüüpi mänguasjad on ohtlikud.
•Mänguasja ei tohi visata koerale vastu hambaid, sest nii võib hambasse tekkida mõra või hammas lausa murduda.
•Sama võib juhtuda kõva kondi närimisel.
•Murduvad kõige sagedamini ülalõualuu esimesed hambad.
•Enamasti jäetakse need tähelepanuta.Kui hambaõõs on lahti hakkab hammas valutama.
•Hambavaluga loom ei tee häält vaid kannatab vaikselt.Võib muutuda tigedaks või loobuda mängimast, magada palju. Võib keelduda toitu närimast, eelistab pehmet toitu või neelab toitu alla ilma seda närimata.
•Mängimiseks ei sobi kivid ja mänguasjad mis on kõvemad kui hambad.