Tag Archives: kass

Teie loom sai narkoosi

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Mida peate nüüd ise jälgima

  • HOIDKE LOOM SOOJAS (umbes 24 c`) Pärast narkoosi ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.
  • Pärast narkoosi võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui loom ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 loom 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti, peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.
  • LOOM EI TOHI HAAVA PIDEVALT LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kuid kui loom lakub haava pidevalt, tuleb talle panna krae või kostüüm. Operatsioonipäeval võib haav jätta verise pleki või isegi tilkuda verd. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB HAAV OLEMA KUIV. Karv haava ümber võib olla kollane kui seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.Vajadusel võib haava puhastada keedetud vee,lilla vee  või kummeliteega.
  • Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, tilgub verd, haiseb või näete toorest tailiha meenutavat laiku,  helistage kliinikusse. Kasvajate haavad paranevad halvemini kui tavalised haavad. Kasvaja haavadest tilgub ka verd rohkem ning õmblused on üldjuhul pikad ja pinge all.
  • Kui haaval on niidid, tuleb NIIDID VÕTTA VÄLJA 10-14 PÄEVA PÄRAST. Niitide eemaldamine on tasuline (4,50-6,40)
  • JÄRGMISEL PÄEVAL PÄRAST OPPI  PEAB LOOM OLEMA AKTIIVNE. Kui ta on uimane, loid või magab terve päeva, helistage kliinikusse.
  • Kui loom oksendab või ilastab peale operatsiooni, on see normaalne. Ka inimesed oksendavad peale narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud, ilastavad eriti need kellel on hambaid puhastatud/tõmmatud. Kui loom oksendab ja ilastab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.
  • Kui loom väriseb, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Helistage kliinikusse.
  • Kasside ja koerte normaalne kehatemperatuur on umbes 38,5 C. Kraadida tuleb tavalise inimestele mõeldud kraadiklaasiga kaka-augu kaudu. Kraadiklaas peab väikestel koertel ja kassidel olema umbes 1 cm sügavusel, suurtel koertel 3cm sügavusel.

Palavikuks loetakse temperatuuri üle 39,2 C ja kahtlaselt madal on temperatuur alla 37,5 C.

Ohtlikult madal on temperatuur alla 37 C. Sellisel juhul tuleb looma soendada. Looma alla pange paksem tekk, madrats, mullikile või tõstke loom põrandakütte peale. Kallake kuuma või keevat vett tühja plastmasspudelisse või kuumakotti. Keerake käterätt piisavalt paksult ümber pudeli nii, et pudel oleks kuum kuid mitte kõrvetav (proovige vastu põske). Pudelid pange loomale vastu kõhtu ja selga. Loomale võib teki peale panna. Kraadige looma iga tunni aja tagant, kuni kehatemperatuur on normaalne.

Vastsündinud kassipoja hooldamine

Posted on by

 Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

  • Kassipojale/poegadele tuleb sisse seada pesakast, kust nad ei saaks välja roomata. Kast pange sooja rahulikku kohta. Kasti sisse tuleks panna soojenduskott. Valage näiteks kuuma vett limonaadipudelisse ja mässige käterätik ümber ning proovige paar minutit oma põse vastas hoides, et pudel ei kõrveta. Poegadel peab olema võimalus ronida soojakoti peale ja ka sellest eemale kui neil palav hakkab.
  • Õige toit vastsündinule on kassi piimaasendaja. Seda saab loomakliinikutest. Piimaasendajat tuleb lahjendada täpselt nii nagu pakendil kirjas. Lahjem segu ei toida ja paksem ei anna piisavalt vedelikku ning tekib vedelikupuudus. Piimaasendajat ei tohi segada tulise veega, sest see hävitab vitamiinid. Söök peab olema soe, umbes 37-38C. Korraga ärge segage valmis rohkem toitu kui 24 tunni  jooksul ära kulub.Juba söötmise ajal jahtub piim pudelis, soendage kuumaveetassis.
  • Lutipudel ja lutt tuleb enne ning pärast igat söögikorda hoolikalt pesta ja keeva veega üle valada. Alkoholilahustega (nt. Cutasept) desinfitseerida ei tohi.
  • Kassipoegi tuleb sööta vähemalt 8-12 korda ööpäevas, ühtlaste vahedega. Kuuest korrast ei piisa ellujäämiseks ja kui paus kahe söögikorra vahel on üle 5 tunni, siis kipuvad kassipojad õgima korraga liiga palju ning ei suuda nii suurt kogust ära seedida. Kui kassipoeg ei ole nõus lutti imema, võib olla probleem luti suuruses või kujus.
  • 24-48 tunni vanused kassipojad söövad korraga u.2-3ml. Poegi tuleb sööta aeglaselt vöi lasta neil imeda ise, sest vägisi söötes vöib toit hingetorru ja kopsu minna. Kassipoeg kellel on isu täis keerab oma pea ära ning ta kõht on ribide tagant ümar. Pärast iga söögikorda tuleb nägu ja suu puhastada sooja vee ja paberiga ning kõhtu õrnalt masseerida.Kassipoeg tahab süües olla kõhuli.
  • Toidu annused ml/100g kehakaalu kohta/ööpäevas:

1-nädalased  13ml

2-nädalased  17ml

3-nädalased  20ml + võib hakata juba pakkuma ka veega segatud kassipoja konservi või krõbinaid

4-nädalased  22ml + kassipoja konserv ja krõbinad

  • Uimasele või alajahtunud kassipojale ei tohi süüa anda! Kui sooltes ei ole piisavalt kõrge temperatuur läheb toit käärima. Normaalne kehatemperatuur vastsündinul on 35,5C. Teisel ja kolmandal elunädalal 36-38C. Alajahtunud kassipoega tuleb hoida pea veidi allapoole, masseerida tugevalt ja soendada kuumakotiga mis ei kõrveta naha vastus. Esmaabiks on 5% glükoos naha alla süstituna või suhu tilgutatuna. Kõht ei tohi ka pidevalt punnis olla. Siis on kassipojal gaasid ja need võivad ära tappa. Sellel puhul tuleb toidule lisada söetabletti või apteegist saadavaid inimeste kõhugaaside leevendajaid (Cuplaton tilkadena, Espumisan).
  • Kassipoegi tuleb iga päev kaaluda. Vastsündinu kaalub u. 90-110g. Esimese elunädala jooksul kaal kahekordistub ja peale seda nad kasvavad u. 50-100g nädalas. Kui kassipoeg iga päev kaalus juurde ei võta või kaal alaneb, on mingi probleem.
  • Enne söötmist tuleb kassipoegi pissitada ja kakatada. Selle jaoks võib teha WC-paberi või kareda käterätiku nurga niiskeks ja hõõruda kassipoja kõhu alumist osa ning sabaalust, imiteerides kassiema lakkumist. Selle tegevuse peale pojad pissivad peaaegu iga kord. Kaka tuleb 1-3 päeva tagant. Kaka peab olema ilusate junnidena. Lehmakook või sellest vedelam soole sisu vajab ravi.
  • Terve kassipoeg magab enamuse söötmiste vahelistest aegadest. Üleliigset katsumist ja tõstmist tuleks vältida. Pesa ja kassipojad tuleb hoida puhaste ja kuivadena.
  • Kui kassipoeg nutab pidevalt ja on rahutu, siis tal on külm või nälg või gaasid.  Kui kassipoeg on pidevalt kägardunud ühte asendisse ei liigu ega reageeri üldse; ei söö; ei pissi või kaka; silmadest, ninast või suust valgub eritist või poeg ei võta kaalus juurde, siis on tal mõni tõsisem probleem ja tuleb pöörduda kiiresti arsti poole.

Kassi toitmine

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Siiani on laialt levinud arusaam, et kassi toiduks peavad olema kala ja piim. Kuid tervislikul kassi toitmisel tuleks hoopis lähtuda sellest, mida kassid nö. „looduses“  sööksid. Kõige looduslikum kassitoit on seega linnukesed ja närilised, ning kala ja piima söömine on pigem inimeste poolt külge poogitud komme. Kuid kuna tõenäoliselt ka kõige pühendunumad kassiomanikud oma kassile hiiri siiski püüdma ei hakka, võib piirduda linnulihaga. Kass on lihatoiduline loom ja ainuke taimne materjal mida ta looduses kätte saaks on saakloomade maosisu, seetõttu ka pudru ei ole kassile sobiv toit. Kass, kellel selleks võimalus on, püüab ja sööb ööpäevas keskmiselt 9 hiirt või lindu. Seega on ka tubastel kassidel kombeks üheksa korda päevas söömas käia ja toit peaks kassile pidevalt kättesaadav olema.Erandiks on ülekaalulised ja pissimisprobleemidega kassid keda tuleb enamasti sööta 2-3 korda ööpäevas. Joogiks on kassile värske vesi. Mõned kassid eelistavad juua mujalt kui oma joogikausist või lepivad ainult jooksva veega, ning siis peaks omanik jälgima, et kass iga päev piisavas koguses vett kätte saab. Keskmist kasvu kass vajab ööpäevas u. 2dl (klaasitäis) vett.

KASSILE  SOBIVAD:

–       Kanaliha ja kõik kana osad, kops, maks, süda, nii toorelt kui keedetult.

–       Ka kalkuni- ja muude lindude liha

–       Hakkliha, metslooma liha, lamba liha, ja ka loomade süda

–       Valge kalaliha; hõbeheik, mintai kindlasti kuumutatult, 1-2 x nädalas

–       Hapendatud piimatooted; hapukoor, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt, kodujuust

–       Vahel harva keedumuna.

KODUS TEHTUD TOIT 4,5 kilosele kassile peaks olema järgmise koostisega:

  • keedetud kanamaks 21g, keedetud valge riis 98g, keedetud kanaliha 21g, 7g toiduõli,soola0,5g, jodeeritud soola 0,5g,kaltsium karbonaati 0,7g
  • veiseliha keedetud 67g, riis 67g, kaltsium karbonaat 0,7, jodeeritud sool 0,1, sool 0,1
  • 60g keedetud riisi,kartulit või makarone,40g liha(erinevad lihad,+kala+linnud+maks),10g rasva(kana või looma rasv ,toiduõli, kalaõli),1g soola, lisaks vitamiinipastat milles on vajalik tauriin

grammidest tuleb täpselt kinni pidada, segu peenestada ja veega segada. Grammid on antud juba keedetud toidu kohta.Liha tähendab tõesti liha seda ei saa asendada konservi või siseorganitega. ja ikkagi ei pruugi selline toit koostiselt teie kassile sobida.

KASSILE EI SOBI:

– Pudrud, leib, sai, makaronid

– Inimeste toit; sink, pasteet, vorst, hakklihakaste (sisaldavad alati säilitus-, värv- ja maitseaineid ja soola, mis kassi seedimisele ei sobi)

– Maiustused, küpsised ja shokolaad; sisaldavad suhkrut, mis kassile ei sobi ja shokolaad on loomadele suisa mürgine

– Toores piim; põhjustab enamusel loomadest kõhulahtisust, gaase või kõhukinnisust, kuna täiskasvanud loomad reeglina ei suuda seedida piimasuhkrut.

Karv võib olla pidevalt lahti.

– Toores kala, räim; toorest kalast võib saada usse ning pidev rasvase kala söömine põhjustab tervisehäireid.1 pisike kilu 1x nädalas on lubatud.

– Maks; põhjustab tihti kõhulahtisust, pidevalt söötes ka raskeid tervisehäireid

– Toores muna või muna söötmine liiga tihti.

– Koeratoit on kassile absoluutselt sobimatu, sest ei sisalda piisavalt liha.

Kass võib toituda ka ainult kommertslikust kassitoidust ehk krõbinatest ja konservidest, kuid need peavad olema kvaliteetsed. Kõige otsesemalt näitab kvaliteeti hind. Tavalised toidupoodides ja teleris reklaamitavad kassitoidud (Kitekat, Darling, Lemmik, jne) on toodetud võimalikult odavatest toorainetest ning nad ei ole vitamiinide ja mineraalide osas kuigi tasakaalustatud. Tooraineks on põhiliselt lihakombinaatide ülejäägid (sabad, sarved, sõrad, hammastega lõualuud,karvadega nahk jne) mida inimeste vorsti sisse enam panna ei kõlba. Jahvatatud lihamassile lisatakse hõrgutavad maitse- ja lõhnaained juurde, pakendile pannakse värviline pilt peale ning kassiomanikud ostavad hea meelega. Kuid selline toit toob varem või hiljem kaasa mitmeid terviseprobleeme. Sagedasti esineb kassidel äkilisi seedeprobleeme (oksendamist, kõhulahtisust), karv on kõõmane ja lahti ning eriti isastel kassidel hakkab kusepõide moodustuma põieliiv või -kivid, tekivad pissimisprobleemid.Ainuke talutava kvaliteediga toidupoes müüdav toit on whiskas.

Loomapoodides ning -kliinikutes müüdavad toidud (Royal canin, Hills, Specific, Virbac, Pro-plan, Eucanuba) on tunduvalt kallimad, kuid nad on täiesti oma hinda väärt. Nende toitude toorainena on kasutatud kvaliteetsemat liha ning erinevate toorainete kogused on erinevates partiides samad, mitte ei vaheldu vastavalt sellele millist toorainet parasjagu odavamalt saab. Selline toit on ka paremini seeduv, ehk siis kass saab samast kogusest toidust rohkem toitaineid kätte kui odavatest toitudest. Kassid hakkavad pikapeale sööma vähem,  väljaheidete hulk väheneb, ning seega toakassidel kulub ka kassiliiva vähem. Saadaval on toidud kassidele erinevas vanuses ja erineva aktiivsusega, mis on tasakaalustatud toitainete, energia ja vitamiinide sisalduse poolest täpselt vastavalt kassi vajadustele.Ühe kassi toidule kulub umbes 10-13 euri/kuus. Lõigatud kassid vajavad sööki umbes 25% vähem kui samas kaalus lõikamata kassid.

Kokkuvõttes, teie kass on see mida ta sööb!

Teie kass on nüüd steriliseeritud

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Miks steriliseerimine oli teie kassile hea?

– Väheneb tõenäosus rinnanäärme kasvajate tekkimiseks.

– Mädaemaka tekkimise risk on kõrvaldatud. Need kaks on ühed tavalisemad vana emase kassi surma põhjustest.

– 99,99%  ei tule kassil enam jooksuaega (umbes ühel kassil tuhandest võib jooksuaeg ikkagi tulla).

– 100% ei tule kassil enam poegi.

– Steriliseeritud emased kassid käivad korralikumalt liivakastis. Samas kui steriliseerimata emased pissivad sageli soovimatutesse kohtadesse.

Mida peate nüüd ise jälgima

  • KAASA ANTUD VALUVAIGISTEID TULEB KINDLASTI ANDA!!
  • HOIDKE KASS SOOJAS (umbes 24 c`) Peale operatsiooni ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.
  • Peale operatsiooni võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui kass ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 kass 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti. Peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.
  • LOOM EI TOHI HAAVA LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, aga kui loom hakkab pidevalt haava lakkuma, tuleb talle panna krae või kostüüm. Haav ei vaja puhastamist ega määrimist. Kõht haava ümber võib olla kollane, sest seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.
  • Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, haiseb või näete toorest tailiha meenutavat laiku (juhtub haruharva), helistage kliinikusse. Haava ühes servas võib paista tamiili meenutav niidi ots, see kukub ise ära mõne nädala möödudes.
  • Kass võib ronida, hüpata ja mängida nagu tavaliselt. Te võite teda tõsta ja kõhtu katsuda. Isegi kui üks niit peaks katkema (juhtub haruharva) ei kuku sooled välja, see on müüt. Õmblus on kolme-kordne ja kõik niidid ei saa katkeda.  JÄRGMISEL PÄEVAL PÄRAST OPPI PEAB KASS OLEMA AKTIIVNE. Kui ta on uimane, loid või magab terve päeva, helistage kliinikusse.
  • Kui loom oksendab peale operatsiooni on see normaalne. Ka inimesed oksendavad pärast narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud. Kui loom oksendab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.
  • Kui loom väriseb, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Helistage kliinikusse.
  • Haava kohale võib tekkida songa meenutav muna. Muna on näpuotsa suurune, tihke, ei ole kuum ning ei kao peale vajutamisel ära (päris songale peale vajutades läheb see lõpuks tagasi kõhuõõnde). Organism moodustab võõrkeha ehk õmblusniitide ümber kapsli. Muna kaob ära umbes kuu möödudes. Kui muna ei kao tulge näidake arstile.

Teie kass on nüüd kastreeritud

Posted on by

Autor: Dr. Ursula Mesikäpp, Nõmme Loomakliinik

Miks kastreerimine oli teie kassile hea?

– Väheneb tõenäosus, et ta hulguks, jääks auto alla või saaks koerte poolt maha murtud.

– Kastreeritud isased tavaliselt ei kakle. Neil esineb harva suuri kaklushaavu.

– 99,9% isastest  ei sirtsuta enam tuppa.

– 100% ei tule kassil enam poegi.

– Kastreeritud kassid käivad korralikumalt liivakastis. Samas kui, kastreerimata isased pissivad sageli soovimatutesse kohtadesse.

– Kastreeritud kassi uriin lõhnab vähem kui kasteerimata kassi uriin.

Mida peate nüüd ise jälgima

  • KAASA ANTUD VALUVAIGISTEID TULEB KINDLASTI ANDA!!!!
  • HOIDKE KASS SOOJAS (umbes 24 c`) Peale operatsiooni ei tohi looma kahe ööpäeva jooksul pikaks ajaks õue lasta. Ta ei tohi külmal põrandal magada ega tuuletõmbuse käes olla. Narkoos häirib termoregulatsiooni kuni 48 tundi. Sellel ajal võib loom külmas ruumis alajahtuda ja väga kuumas ruumis üle kuumeneda.
  • Peale operatsiooni võib loom süüa ja juua kui ta tahab. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB SÖÖMA ISUKALT. Kui kass ei söö üldse või sööb väga vähe, helistage kliinikusse. Söögist keeldumine näitab, et loomal on mingi probleem. Tal valutab või on iiveldus. Umbes 1 kass 10st tunneb ennast järgmisel päeval halvasti, peaaegu alati on abi ainult paarist süstist.
  • LOOM EI TOHI HAAVA PIDEVALT LAKKUDA. Enamus loomi ei tunne huvi haava vastu. Paar keeletõmmet ei tee veel midagi, kuid kui loom lakub haava pidevalt, tuleb talle panna krae või kostüüm. Operatsioonipäeval, kui kass toetab tagumikku millegi vastu, võib haavast jääda verine plekk või isegi tilkuda verd. JÄRGMISEL PÄEVAL PEAB HAAV OLEMA KUIV. Haav ei vaja puhastamist ega määrimist. Karv haava ümber võib olla kollane, sest seda on puhastatud joodiga. Palun ärge määrige haavale inimeste salve, sest need võivad olla mürgised. Eriti alkoholi sisaldavad ained on sisse lakkumisel mürgised. Kui tahate ilmtingimata haava määrida küsige salvi kliinikust.
  •  Nädala jooksul vaadake kord päevas haav üle. Kui haav on märg, tilgub verd (nii väiksest haavast verest tühjaks ei jookse) haiseb või näete toorest tailiha meenutavat laiku, (juhtub haruharva) helistage kliinikusse.
  •  Kass võib ronida, hüpata ja mängida nagu tavaliselt. Te võite teda tõsta ja peput katsuda. JÄRGMISEL PÄEVAL PÄRAST OPPI  PEAB KASS OLEMA AKTIIVNE. Kui ta on uimane, loid või magab terve päeva, helistage kliinikusse.
  • Kui loom oksendab või ilastab peale operatsiooni, on see normaalne. Ka inimesed oksendavad peale narkoosi. Oksendavad eriti need loomad, kes on enne oppi söönud. Kui loom oksendab ja ilastab ka järgmisel päeval, vajab ta oksendamisvastast süsti. Helistage kliinikusse.
  • Kui loom väriseb, siis tal kas tõuseb palavik (kuumad on kõrvad, mitte nina) või valutab. Helistage kliinikusse.